Diureetikumidest

Diureetikumid on ained, mis suurendavad urineerimist ja mida kasutatakse tavaliselt kõrge vererõhu või liigse naatriumi kogunemise vastu. Tavalised kõrvalmõjud on madal vererõhk, kaaliumi puudus ja veepuudus. Suured kogused on kahjulikumad diabeedikutele vähendades glükoosi taluvust. Tavaliselt kaasneb 4-8 nädalaga häireid glükoosi ja insuliini toimes ning pikemaajaliselt toimivate diureetikumide puhul on see toime tugevam. Samas andes vanuritele platseebot või diureetikumi oli erinevus diabeedis sümptomite sageduses väike (vastavalt 7,5% ja 8,6%).
Enamasti vähendavad diureetikumad ka uriinhappe (pildil) väljumist suurendades neerudes nende tagasi imbumist. Suuremas koguses põhjustavad need uriinhappe kristallide kogunemist liigestesse (gout/podagra), mis omakorda põhjustab liigesepõletikku ja valu.
Podagra tekib ~3-5% tõenäosusega diureetikumide kasutajatel ning ~40% podagrahoogudest võivad olla välditavad diureetikumide mittetarbimisega.
Võib tekkida ka tõsisemat naatriumipuudust, mis ühe uuringu järgi põhjustas 30% epilepsiat, 30% koomat või stuuporit ja 5-10% surid. Naatriumi kontsentratsioon on veres tavaliselt 105-120 mmol/l ning diureetikumiga võib see 24 tunniga langeda 5 mmol/l või rohkem. Sobiv naatriumi taastamise kiirus on 0,5-1 mmol/l tunnis ja liigse kiirustamisega võib tekkida häireid nagu näiteks müeliinkihi kahjustused.
Diureetikumid on ohtlikumad nende kuritarvitamisel kui kiiret kaalulangust lubavate toodete sisse pandakse suures koguses diureetikume. See tekitab kiiret kaalulangust veekaotusega kuid võib kaasneda ka tõsisem kaaliumi, vee ja kaltsiumi puudus. Kaltsiumipuudus võib põhjustada tetaanilisi (pideva aktiivsusega) lihaskrampe. Pikaajalisel tarbimisel põhjustavad diureetikumid turset vee kogunemise tõttu.
Diureetikume kasutatakse ka keha kergeks keha kuivenduseks, et lihaseid selgemini nähtavaks teha ning vabaneda liigsest vees, mis võib koguneda steroidide ja kasvuhormoonide võtmisega.
Diureetikumidel võib olla kerge neerukasvajate tõenäosust suurendav toime. Diureetikumid võivad kahekordistada neeruvähi teket ja 20 aastaga esineb 1500 patsiendi kohta 1 neerukasvaja diagnoos. Samas kui numbrid neeruvähist ja südame-veresoonkonna haigustest on tõesed, siis diureetikumid hoiavad ära 3-28 südamerabandust ja 4-14 surma iga neeruvähi juhtumi lisandumise kohta.



Neerupuudulikkusega kaasneb tavaliselt vähene urineerimine (alla 0,3-0,5 l ööpäevas) ning tavaliseks on diureetikumide andmine urineerimise kiirendamiseks. Tavaliseks neerupuudulikkuse tekitajaks on vähene verevool. ~90% verest läheb neerude korteksile ja 10% neeru medullale (ladina keeles üdi). Esmasem filtratsioon tehakse ära korteksis ja kuigi medulla vajab palju hapnikku transportvalkude töös hoidmisele, aitavad vähesed sooned ära hoida eraldatud ainete tagasi verre imbumist. Samas põhjustab vähene verevarustus neerudes kahjustusi põhiliselt medullas.
92 ja 121 patsiendiga uuringus polnud diureetikumide tarbimisel olulist mõju surevusele.