Wednesday, September 14, 2011

Stress ja vagaalnärv immuunsüsteemile




Immuunsüsteemi signaalmolekulideks olevad tsütokiinid on tähistatud siniselt. 
Esimeses reas olevad (Th1) tsütokiinid stimuleerivad immuunsüsteemi ja teise rea omad (Th2) inhibeerivad immuunsüsteemi.

Esialgne stress tugevdab vastupanu nakkustele kuid pikem stress on vastupidise toimega. Esialgne tugevnemine seisneb sümpateetilise närvisüsteemi võimes stimuleerida adrenaliini laadsete ainetega valgeliblede liikuvust ja nende kinnitumisvalkude tootmist. Neuropeptiid P stimuleerib stressi ajal makrofaagides tsütokiinide tootmist.

Beeta2 adrenaliini retseptorite stimuleerimine (näiteks füüsilise pingutusega) tugevdab Th2 toimet nõrgestades Th1 tsütokiinide toimet. Üldiselt surub stress sellega maha keha immuunsüsteemi. Põletikukohtades võib siiski vabaneda Th1 tsütokiine aga ülejäänud keha immuunvastus on kindlamalt maha surutud.
Stressi vormiks on muuhulgas magamatus.
Erinevalt nahast on limaskestad nõrgema kaitsekihiga ning limaskesta kaistvate valkude tootmine langeb pikaajalise stressiga. See suurendab kroonilise stressiga rohkem nakkustega inimeste proportsiooni kui nende nakkuste intentsiivsust. Alguses suurendab stress hingamisteede ja seedekulgla limaskestas kaitsvate valkude tootmist kuid aja jooksul väheneb nende tootmine ning see vähenemine püsib mõnda aega pärast stressi lõppu. Pärast kroonilist stressi normaliseerub immuunsüsteem ~1-3 kuuga kui lisanduv stress seda aega ei pikenda.

Vagaalnärv inhibeerib atsetüülkoliiniga Th1 tsütokiinide vabanemist ning selle kehast-ajusse suunalised signaalid vahendavad infot keha põletikureaktsioone ajusse. Ajus põhjustavad need signaalid haigeks jäämisele omast enesetunnet. Loomkatsetes vähendas ajust lahti lõigatud kuid elektriliselt stimuleeritud vagaalnärv tsütokiinide vabanemist verre. Elektriline stimulatsioon kaitseb ka verepuudusele järgnenud kahjustuste eest. Vagaalnärvist vabanev atsetüülkoliin stimuleerib valgelibledel olevaid nikotiinseid atsetüülkoliini retseptoreid, mis vähendab tsütokiinide vabanemist (potentsiaalne kõrvalmõju ka nikotiini suitsetamisel). Valgelibledel on ka muskariinsed retseptorid kuid neil ei paista sellist mõju. Atsetüülkoliini lagunemisel tekkinud stabiilsem koliin võib ka atsetüülkoliini retseptoritega seonduda.
Muskariini doos pidi tsütokiinide vabanemise inhibeerimiseks olema paartuhat korda suurem, kui nikotiinil, et sama toimet saavutada. Atsetüülkoliin oli selles olukorras ~3 korda nõrgem nikotiinist.
Vagaalnärv aeglustab muskariinsete retseptorite vahendusel hingamist ja pulssi kuid immuunsüsteemi nõrgestatakse nikotiinsete retseptoritega.
Nikotiinil paistab sepsise (bakterid veres) tekitatud surma eest kaitsvat mõju isegi kui seda doseerida 24 tundi pärast sepsise esile kutsumist.

No comments:

Post a Comment