Emfüseem ja krooniline bronhiit

Emfüseem (kopsukoe hävimine) ja krooniline bronhiit (põletik suurema lima tootmisega ja kõha) on ühed kõige tavalisemad kopsuhaigused. Emfüseemi korral laienevad kopsude alveoolid kahjustuste tõttu kuna nõrgeneb kontroll nende laiuse üle. Emfüseem ja krooniline bronhiiton ingliskeeles üldnimetusega COPD (chronic obstructive pulmonary disease). COPD tavalisemaks põhjuseks on suitsetamine ning üldiselt mida rohkem suitsetatakse seda raskem COPD vorm sellega kaasneb kuigi osad võivad suitsetada aastaid ilma, et neil seda tekkiks või vähemalt diagnoositakse. Haruldastel juhtudel tekib COPD alfa1 antitrüpsiini puudulikkuse tõttu, mis toimib töökorras olles põletiku teket blokeerivana. 
Teisteks tavalisteks COPD põhjusteks on osad gaasid, passiivne suitsetamine ja sage tulega toidu tegemine nõrga ventilatsiooniga.
Tavalisteks sümptomiteks on kõha, väsimus, sagedased kopsunakkused, õhupuudus ja pealiskaudne hingamine. Sümptomid tekivad tihti märkamatult aeglaselt. Üheks parimaks testiks on kopsude mahtuvuse testimine puhumisega. Röngtenpildiga võib COPD häireid näha kuid vahel ei paista see pildil välja.
Lisaprobleemina võib kaasneda südame rütmihäireid, kaalu langus, luude hõrenemine, südame kasv, kopsupõletik ja õhu kogunemine kopsude ümber olevasse ruumi.
Ravi pole aga haiguse kulgu saab aeglustada suitsetamisest loobumisega või teiste kopsu kahjustajate vältimisega. Ajutist leevendust saab sümptomitele hingamisteid laiendavate või põletiku vastaste inhalaatoritega. Raskemal juhul peab hapnikku andma ja/või kasutama hingamiseks masinate abi.
Nakkused teevad sümptomeid tugevamaks.
Kuigi ravi pole saab treeninguga õppida hingama allesjäänud töötavate kopsudega. Jalutamisdistantsi tuleks muuta aeglaselt ning välja hingamine peaks olema põhjalik.
Kirurgiast on mõnele kasu. Ühe võimalusena eemaldatakse rohkem kahjustunud alad, et vähem kahjustunud osad saaks paremini töödata ning raskemal juhul võidakse siirdada kops.