Tehissüda

1988 . aastal avaldatud uuringus 28 patsiendiga, kelle süda vahetati täielikult välja tehissüdamega oli nende keskmine eluiga pärast operatsiooni 14+/-10 päeva. Suurimateks surmapõhjusteks olid septilised nakkused ja mitme organi puudulikkus. Kõik, kes said tehissüdame pärast esialgse doonororgani sobimatust surid nakkuse tõttu.

Doonorsüdameid jagub USA's aastas umbes 2000 inimesele. Operatsioonidega võidakse lisavariandina lisada südant osaliselt vahetav verepump või vahetatakse kogu süda pumbaga.
Suureks probleemiks on patsientide lühike eluiga selliste masinatega.
1951. aastal siirdati tehissüda koerale ning sellega püsis ta elus 5,5 tundi.
1953. aastal hoiti inimest kopsu- ja südame masinaga 36 tundi elus.
1965. aastal suudeti vasikat 44 tundi elus hoida.
1969. aastal hoiti inimest 3 päeva 6 liitrit minutis pumpava tehissüdamega elus kuni talle siirdati doonororgan aga ta suri pärast doonorsüdame saamist nakkuse tõttu. Kuigi tõestati, et sellega saab pikendada doonororgani ooteaega, kulus halva meeditähelepanu tõttu 12 aastat enne järgmist tehissüdame siirdamiseni. Ühe disainimuutusena vahetati klapid ära, et vähem vererakke lõhkeks.
1981. aastal hoiti tehissüdamega patsienti 6 tundi elus kuni saadi doonorsüda siirdada kuid ta suri 7 päeva hiljem nakkuse tõttu.
1982. hoiti doonorsüdame jaoks sobimatut patsienti tehissüdamega 112 päeva elus. Suure probleemina püsib nakkuste oht, masinate suured mõõtmed ja trombide tekked.
1993-1998 siirdati 114 patsiendile tehissüda. Doonororgani ootajate jaoks oli 93% operatsioonidest "edukad" ning keskmine aeg tehissüdamega oli 50+/-42 päeva.  
1993-2002 perioodil tehtud uuringus oli 1 ja 5 aastase eluea tõenäosus pärast operatsiooni vastavalt 86% ja 64%.
2003. aastal avaldatud 15 aastases uuringus 127 patsiendiga oli pikim periood tehissüdamega 602 päeva. Kõik olid doonororgani järjekorras ja 74% elasid doonorsüdame siirdamiseni.
Siiani püsiva probleemina tekitavad tehissüdamed hüübinud vere klompe, mis saavad tihti surmapõhjuseks. Hüübimist takistavad ained on operatsiooni järgselt kohustuslikuks. Samas need kergendavad verejooksusid mis on ~20-50% patsientidele probleemiks. Mingit kaitset hüübimise vastu paistab rakkude kasvuks sobivate materjalide kasutamisel.