Kreatiin kinaasi (CK) kontsentratsioon veres suureneb skeletilihaste kahjustusega. CK tõus võib kõikuda mittemärgatavast tõsisema paistetust tekitava lihaste lagunemiseni nagu vahel sõjaväes (eriti kui koormust suurendatakse liiga järsult). Äärmuslik lihaste lagunemine võib olla surmav neerude kahjustuste tõttu.
Selle hulka mõõdeti ühel 1979. maratonil enne võistlust, 24 tundi pärast jooksu (post-race 1) ja 4 nädalat pärast jooksu (post-race 2). CK hulk oli üldiselt kõrgem kiirematel ning madalam viimastele kohtadele jäänutel. Kõik vaadeldud jooksid kogu distantsi, ei vigastanud ennast ega omanud tervisehäireid.
Normaalne CK kontsentratsioon peaks olema alla 100 U/liitris. U on ensüümide ühik kus 1 U jagu ensüümi katalüüsib reaktsioone 1 mikromooli jagu molekulidel minutis. Ühel ületas see normi piiri 92 kordselt. 4 nädalaga normaliseerusid need kontsentratsioonid võistluse eelsele tasemele kuid osalejad tegelesid enne ja pärast võistlust treenimisega.
Maratoni jooksjatel saab tihti glükogeen (glükoosiks lagundatav suur molekul) otsa ja nende lihastele saavad suuremaks energia allikaks rasvhapped ja ketokehad (sealhulgas atsetoon), mis põhjustavad lihasrakkude membraanide liigset läbilaskvust ning rakkudes olevate ensüümide väljavoolu.
Kuumuses treenimise mõju südame-veresoonkonnale. Pikema koormusega langeb südame poolt pumbatud vere hulk iga südamelöögi kohta ja ka läbiva vere koguhulk ajas. Lisaks langeb liigutavate lihaste verevool koos jahutava nahas oleva vere vooluga. Vee kaotus on üks suurem ülekuumenemise põhjustaja. Kui vee hulk langeb, siis jääb südamele vähem verd pumpamiseks ja veresoonte kitsenedes langeb nahka läbiva vere hulk. Süda peab püsiva pingutuse ajal varustama liigutavaid lihaseid ja konkureerivalt jahutuseks verd vajavat nahka. Vere vool väheneb üle kuumenedes seedekulglas ja neerudes. Üldiselt leitakse lihase kurnatust kui selle temperatuur ületab kergelt 40 kraadi sõltumata üldisest keha sisetemperatuurist. Nahas saavutab verevool näilise maksimumi 38 kraadise kehatemperatuuriga.
Pingutusega võib lihast läbiv verehulk tõusta 100 g lihase kohta 0,25-0,4 vere liitrini minutis. Samas juba jäseme tasemel ei suuda süda kõigile lihastele sellises hulgas verd saata. ~15 kg jala lihaseid vajaks muidu 40 liitrit verd minutis, mida ei suuda enamike süda pumbata. Maratonijooksjatel ja vastupidavatel jalgratturitel võib süda pumbata ~25 liitrit verd minutis mitu tundi järjest.
4% kaalu kaotus vee arvelt põhjustab häireid südame töös ja keha jahutamises.
Osalejad olid püsiva treeningu ja kuumusega harjunud. Koormust testiti kontrollitud õhuga ruum, kus pidi jalgrattaga väntamiseks tekitama ~200 vatist energia kulu. Õhk liikus 2-3 meetrit sekundis ja oli 35 kraadine. Lihased kuumenesid kuni 41 kraadini.
Külmas keskkonnas on muutused keha temperatuuris, pumbatud vere koguses ja pulsi sageduses väiksemad.
No comments:
Post a Comment