Kilpnäärmest

Kilpnääre alustab arengut keele tagaosas. Mõnel juhul ei liigu see sündimise ajaks keelest kaugele ja jääb selle tagaosasse kuid teistel juhtudel võib see liikuda kaugemale rindkeresse. 

Kilpnääre sünteesib joodiga türoksiini ehk T4 (ülal vasakul) ja trijoodtüroiini T3 (ülal paremal). Mõlemad on kõigis rakkudes olulised ainevahetuse reguleerijad.

Kilpnääre on ajuripatsi poolt reguleeritud. Hüpotaalamus (pildil sinine) eritab kilpnääret stimuleerivat hormooni vabastavat hormooni (TRH), mis omakorda põhjustab ajuripatsist kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) vabanemist. TSH põhjustab T3 ja T4 sünteesi ning kui T3 ja T4 kogus on liiga väike, siis aju stimuleerib täiendavalt TSH vabanemist verre.

Kahel T3 võtval patsiendil toimus hallide või valgete karvade tumenemist. Hiirte peal paistis 10 päevase T3 doseerimisega suurema diameetriga karvanääpsude teket.

Kilpnäärme puudulikkuse tagajärjed sõltuvad vanusest ja puudulikkuse tekke kiirusest kuid vähemal määral puudulikkuse täpsemast põhjusest. Ühise probleemina kirjeldatakse füüsilise ja psüühhilise aktiivsuse vähenemist.
Vastsündinutel põhjustab see keha ja närvisüsteemi alaarengut kuid varajase ravi tõttu on need tagajärjed arenenud riikides haruldasemad. Tavaliseks on lühem kasv ja edasilükkunud puberteet. Luustiku pikikasv on aeglasem ja jäsemed võivad torsoga võrreldes lühikesena paista.
Täiskasvanutel on puudulikkuse sümptomid ajutised. Kilpnäärme eemaldusel või puudulikkusega kilpnäärme hormoonide võtmise lõpetamisel tekivad sümptomid tavaliselt 6 nädala jooksul.
Täiskasvanutel on sümptomiteks kerge väsimine, karvade kaotus, küünte haprus, naha kuivus, silmade ümbruse turse, näo lõtvus ja uimasus, ärrituvus, külmatundlikkus, anoreksia või väike kaalu tõus, kõhukinnisus, ebaregulaarne menstruatsioon ja lihaskrambid. Torkimistunne või tundetus jäsemete otstes on tavaline. Vaatlusel paistab nahk külm ja kuiv, nägu ja käed on tursunud, hääl kähe ja refleksid aeglased. Nägu kaldub olema emotsioonitu ja kahvatu. Hingamisega pole tavaliselt suuri probleeme kuigi hingamist alal hoidev närvisüsteem ja lihased on vähemaktiivsed.
Vanematel patsientidel paistavad sümptomid nõrgemad kuid kuna vananemisel tekivad tavaliselt sarnased probleemid, siis võivad vananemise ja kilpnäärme puudulikkuse häired välisel vaatlusel eristamatud olla.  Eristavaks sümptomiks vanuritel võib olla järsk verekolestorooli tõus ja tugevam kõhukinnisus.
Vastsündinutel põhjustab kilpnäärme alaaktiivsus neuronite ebanormaalset arengut ning vähendab müeliinkihi teket ja närvisüsteemis nähtavate veresoonte hulka.

Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad rakkude ainevahetust ja ka kilpnäärme üleaktiivsuse sümptomid paistavad vastavad. Veresoonkonna puhul muutuvad südame kokkutõmbed tugevamaks ja pulss on kiirem.

Kilpnäärme üleaktiivsus (liigne T3 ja T4 hulk) on tavaline kassidel ja enamus otsingutulemusi sellest häirest kirjutasid kassidest. Üleaktiivsuse vähenemiseks võidakse anda radioaktiivset joodi või eemaldatakse kilpnääre.

Koertel on tavaline kilpnäärme alaaktiivsus ning sellega kaasnev aeglasem ainevahetus. Üle 95% juhtudest ei ole põhjuseks ajuripatsis või hüpotaalamuses vaid kilpnäärme enda kahjustus. Tavalised kilpnäärme kahjustused tekivad tavaliselt kahel viisil. Ühel juhul asendub kilpnääre rasvkoega. Teisel juhul kogunevad valgelibled hajusalt kilpnäärmesse ning tõenäoliselt nende immuunvastuse tõttu surevad kilpnäärme rakud.
Sarnaselt inimestega võib sellega kaasneda jäsemete suhteline lühidus võrreldes torsoga, uimasus ja kõhukinnisus.
Kilpnäärme hormoonide puudus tekib tavaliselt keskmistel ja suurtel koertel. Kastreerimine võib seda tõenäolisemaks teha. Tavaliseks on ka karvade välja langemine.
Haruldastel juhtudel võib uimasus edasi minna koomani koos kaasneva aeglase südametöö ja hingamisega ning suurema alajahtumisega.