Vitamiin C ehk L-askorbaat ehk L-askorbiinhape

Vitamiin C ehk askorbiinhape ehk askorbaat mõjub antioksüdandina loovutades elektroni oksüdeerivale ainele nagu näiteks hapniku radikaalile. Samas võib see mõjuda oksüdandina kui selle kontsentratsioon on madal või kui see loovutab elektroni antioksüdandina mõjuvale metallile nagu raud või vask.
Kehas osaleb see paljudes molekulidele -OH rühmi lisavates reaktsioonides.
Ainevahetuseks olulise reaktsioonina osaleb see karnitiini sünteesis, mis osaleb rasvhapete saatmises mitokondritesse kus nendest toodetakse energiat. Lisaks osaleb see skorbuuti ärahoidva ja keha koos hoidva kollageeni stabiliseerimises -OH rühmade lisamisega.

HIF (hypoxia inducible transcription factor) on hapniku puudusel geeniekspressiooni muutev valk. Hapniku puudusel muudavad need rohkem kui 100 geeni ekspressiooni ja mõjutatakse veresoonte kasvu, glükoosi transporti, glükoosi tarbimist ja punlaliblede teket reguleerivaid geeni. HIF mõju on normaalse hapnikuhulga puhul takistatud kuna HIF'le liidetakse muuhulgas askorbaadi vahendusel -OH rühmad külge, mis vähendab HIF mõju ning kuna -OH rühmad liitmine on ka üheks lagundamisele saatmise eeldus, siis lähevad hüdrooksiidiga HIF molekulid lagundamisele. Nikkel ja koobalt võivad tekitada hapnikupuuduse laadset geeniekspressiooni kulutades ära askorbaadi, suurendades sellega HIF säilivust ja aktiivsust. Samuti kulutab askorbaadi ära liigne kehas olev raud.
Antioksüdandina mõjuvad ka mitmed ainevahetuse jäägid nagu bilirubiin ja kusihape.

Skorbuudi vältimiseks võib piisata 10 mg askorbaadist päevas ning maksimaalne talutav kogus on 3 grammi. Normaalsema toitumise korral peaks saadud askorbaadi hulk 10 kordselt ületama skorbuudi vältimiseks vajaliku kontsentratsiooni. Suurema doosiga väheneb veresse pääsev kontsentratsioon, sest askorbaat liigub soolestikust verre transportvalkudega mille töökiirus on piiratud.

Suured doosid on kahjulikumad põhjustades oksalaadi (pildil) teket. Oksalaat moodustab vees mittelahustuvaid kristalle, mis kogunevad organitesse. See teeb askorbaadi riskantsemaks patsientidele, kellel on näiteks oksalaadist neerukivid.

Üks doonorneeru saaja kasutas 2 grammi C vitamiini päevas kolm aastat järjest dialüüsi patsiendina ning selle ajaga sai ta kristallide kogunemisega pöördumatu neerurikke. Ülalolevatel piltidel on näha tema väliselt nähtavad oksalaadi kogumid. Kuna liigne askorbaat väljub tavaliselt neerude kaudu, siis igasugused neerude tööd aeglustavad häired kiirendavad oksalaadi teket ja kogunemist.   

Skeletilihased sisaldavad ~40% keha askorbaadist. Võimaliku otstarbena on lihastes palju askorbaati hapnikustressi vähendamiseks ja rasvade kiiremaks tarbimiseks, mis võib olla skorbuudiga kaasnenud väsimuse põhjuseks. 

Askorbaadist ajus. Kuna askorbaati transporditakse kehas transportvalkudega (muuhulgas glükoosi transportijaga), siis ei sõltu selle transpordi suund alg- ega lõppkohas olevast askorbaadi kontsentratsioonist. Kehas on suurim askorbaadi kontsentratsioon ajus ja neuroendokriinsetes näärmetes nagu adrenaliininäärmetes ning aju on üks viimaseid kohti kus saab tekitada askorbaadi puudust. Askorbaat osaleb glutamaadi, dopamiini, atsetüülkoliini ja GABA regulatsioonis ning adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini, kolestorooli ja mõne peptiidhormooni sünteesis.
Pärast elektroni loovutamist toimib allesjäänud askorbaat ise oksüdandina kuni mõni teine antioksüdant neutraliseerib selle.
Askorbaadi transporteri puudusega katseloomad surevad ajuverejooksudega kuna askorbaat osaleb sidekoe tootmisega ning neuronite juures ka müeliinkihi tootmisega. Üldiselt ei ole skorbuuti surijatel ajuverejooksusid aga teistes kiiremini askorbaadita jäänud organites võib esineda surmavat siseverejooksu.

Küsitlus 145 askorbaati teistele veeni süstiva isikuga. Keskmiselt süstiti 28 grammi iga 4 päeva järel ja klientide hulk oli aastas kokku ~10 000. Maksimaalseks doosiks oli 200 grammi. Tavalisteks põhjusteks oli väsimus, nakkused ja vähk. Teadaolevalt on 2 surnud askorbaadi süstimise tõttu ning neerupuudulikkus on riske lisav.
Askorbaat on kõige rohkem müüdud vitamiin ja 2007 kulutati USA's selle peale ~880 miljonit dollarit.
Suurtes kogustes võib askorbaat aeglustada kasvajate kasvu tekitades vesinikperoksiidi. Inimkatsetes ei paista vähivastast toimet (doosid olid kuni 1,5 g/kg 3 korda päevas).

Tavalisemad kasutamise põhjused. Triibutatud riba on 2008. aasta andmete järgi ja ühtlane riba on 2006. aasta andmete järgi. Värvidega jagati lihtsalt põhjused nakkusteks, kasvajateks ja teisteks põhjusteks. 
1932. leiti ühes uuringus, et askorbaat vähendas oluliselt polioviiruse saamise tõenäosust ning kuigi neid tulemusi ei suudetud hiljem korrata, kasutas vähemalt üks isik askorbaati tuhandete patsientide peal põhiliselt nakkuste vastu tehes sellega palju reklaami. Hiljem väitis Nobeli preemia saanud Linus Pauling, et askorbaat võib aidata kasvajate vastu ning kuigi seda pole suudetud tõestada, kasutatakse askorbaati lubadusega saada mingit kasu kasvaja vastu.