Veresoonte lupjumine on kroonilise neerukahjustusega patsientidel väga tavaline. Ühe põhjusena paistab soontes tavaliselt luude moodustamises osalevate geenide tootmine.
Ureemia tekitatud närvisüsteemi häired on kõige tugevamad järsemal neerupuudulikkuse tekkel olles vähem märgatavad aeglase kroonilise neerupuudulikkusega. Tavalisteks kahjustuste põhjusteks lisaks veresoonkonna häiretele on aminoglükosiidid, radioaktiivsed värvained meditsiinis, orgaanilised lahustid (sh etanool), raskemetallid, kõrge palavik, glükoolid, korraga liiga paljude punaliblede lõhkemine, lihaste lõmastusel või teiste vigastustega vabanenud müoglobiin ning raseduse korral tekkivad häired.
Närvisüsteemi häireteks on keha happesusega tekkinud hingeldamine, epilepsia ja surma lähedases faasis kooma. Varajasteks sümptomiteks on uimasus, ärrituvus, keskendumishäired ja kohati emotsionaalsus. Sümptomid võivad sarnaneda kõrgvererõhuga ja sellega kaasnenud närvisüsteemi häiretega.
Üheks raviks on toidus valkude vähendamine.
Ureemia korral on verejooksud tavalisemad. Vereliistakud võivad seejuures normaalsed paista kuid veritsemise aeg on pikenenud. Raskema neerukahjustusega patsientidel kestis veritsemine keskmiselt 8,4 minutit võrreldes tervete 3,6 minutiga.
No comments:
Post a Comment