Südame kasvust ja spordi mõjust südamele

Üldiselt lähevad organid vananedes väiksemaks kuid südames toimub erandina kasv armkoe kogunemise tõttu.

Vananedes koguneb südames osaliselt armkoena kollageen (ülalpildi alaosas punaseks värvitult)  mis teeb südame jäigemaks ja raskendab vere pumpamist. Kollageeni kogunemine toimub ka maksas, neerudes, pankreases, kopsudes ja veresoonte seintes. Veresoonkonnas põhjustab see üldiselt raskuseid vererõhu regulatsioonis, sest soonte lihastel raskeneb soonte laiuse regulatsioon. Südame massi kasv on osaliselt veresoonte jäikuse tulemus, mis põhjustavad kõrgemat vererõhku südame kokkutõmbe ajal ja madalamat järjest madalamat vererõhku vahepealsel perioodil, mis tähendab südame jaoks kokkutõmbe jaoks suuremat kõikumist vererõhus. 
Rottidel tõuseb kollageeni protsent südames vananedes 5% pealt 12% piirkonda. Inimestel on umbkaudu sarnane kogunemine kus 30ndate 70ndate eluaastate vahel toimub 50% kollageeni massi kasv.
Kollageeni kogunemine võib toimuda liigsete ühenduste tekkimisega kollageeni molekulide vahel. Kollageeni molekulid on esialgu kiu laadsed pikad molekulid, mis saadetakse rakkudest rakkudevahelisse ruumi. Seal toimub nende kiudude vahel uute ühenduste tegemine mis tugevdavad neid venitustele ning raskendavad lagundamist. Kollageeni molekulide liitumine võib toimuda ensüümideta ainult glükoosi molekulide mõjul.

Vastupidavust nõudvate spordialade treening tekitab südame kasvu, mis läheb treenimise lõpetamisel osaliselt üle sarnaselt teiste südame kasvu põhjustanud asjade lõppemisega. Kroonilise intentsiivse treeningu mõjust südame suurusele teati 19. sajandi lõpus. Korraga toimub südame vasaku ventriikuli kasv ja ka vasaku ventriikuli seina paksuse kasv.
Selles uuringus võeti treenijate gruppi elusad üle 45 aastased, kes olid võistlustel osalenud üle 10 aasta ja jooksid ka uuringu perioodil üle 50 km nädalas. Võrdluseks võeti sama vanad istuva eluviisiga katsealused.
Vererõhu ülemine ja alumine väärtus olid mõlemal grupil sama.
ECG oli ebanormaalne 11% sportlastest ja 0% mittesportlastest. Südame kasv esines 36% treenijatest ja mitte ühelgi istuva eluviisiga uuritul.
Südame kasvuga leiti verest rohkem TIMP-1 valku, mis inhibeerib kollageeni lagundamist ja samas leiti neil verest rohkem kollageeni lagunemisel vabanenud kollageeni juppe, kui mittetreenijatest.
Lahkamisel on äkksurmaga sportlaste südametes paistnud 18% tõenäosusega teadmata põhjusega südame kasvu.

Noorte sportlaste hulgas on tõenäosus surra äkilise südame peatumise tõttu ~1/100 000 aastas kuid see on 2-4 korda sagedasem, kui sama vanade mittesportlaste suremus. Alla 35 aastaste hulgas on tavalisemaks selliste surmade põhjuseks kaasasündinud südamehäired. Üle 35 aastaste sportlaste hulgas on ~80% surmadest südame infarktide tõttu. Äkilise südame peatumise puhul peaks WHO järgi suremine toimuma kuni 24 tundi pärast esimesi sümptomeid kuigi enamasti kaotatakse esimese tunniga teadvus.
Alla 35 aastaste sportlaste hulgas suri äkksurma 1966-2004 vahel 1101 inimest. 90% neist suri südame ja veresoonkonna haigustesse. Pooltel oli kaasasündinud südamehäireid. 40% oli alla 18 aastaste hulgas. Naiste ja meeste suhe oli surijate hulgas vastavalt 1/9. Üle 90% juhtudest algasid sümptomid treeningu või võistluste ajal.
Tavaliselt on sümptomite algatajaks stress, liigne füüsiline pingutamine ja hommikune ärkamisperiood. Need tekitavad intentsiivse adrenaliini vahendatud reaktsiooni südamele ja veresoonkonnale mille käigus võib veresoonte seintest tükk vabaneda ja ummistuse moodustada.